Kasulik teada

Kaitseliitlase pühalik tõotus

«Mina tunnistan Eesti Vabariigi täielikku iseseisvust ja tema põhiseaduslikku valitsust. Luban ja tõotan tegelikult kaitsta põhiseadusega maksmapandud riigikorda, töötades ausasti Kaitseliidu põhimõtete järgi. Kõik ülemate seaduslikud käsud, samuti juhatuse määrused ja korraldused täidan tõrkumata.»

Kui kaitseliitlane on sellele allakirjutanud, siis tähendab see seda, et need ei ole lihtsalt sõnad, vaid ta on sõlminud lepingu Kaitseliidu kui organisatsiooniga ja talle laienevad kõik kaitseliitlasele seadustest tulenevad õigused, kohustused ja vastutus.

Mis on Kaitseliit?

KAITSELIIT on kaitsejõudude osa, Kaitseministeeriumi valitsemisalas tegutsev vabatahtlik, sõjaväeliselt korraldatud, relvi valdav ning sõjaväeliste harjutustega tegelev riigikaitseorganisatsioon, mis täidab temale seadusega ja selle alusel pandud ülesandeid.

KAITSELIIT on apoliitiline, vabatahtlik, riiklike ülesannetega seltskondlik rahva omakaitse organisatsioon.

KAITSELIIT on 1918. aasta 11. novembril omakaitseorganisatsioonina loodud Kaitseliidu õigusjärglane. Kaitseliit on avalik-õiguslik juriidiline isik. Kaitseliit on erakonnaväline organisatsioon. Erakondade ja muude poliitiliste ühenduste ning nende esindajate erakondlik tegevus Kaitseliidus on keelatud.

• Kaitseliidu ülesanded on:

 

• elanikkonna riigikaitsealane ettevalmistamine, riigikaitsetahte kujundamine, sealhulgas vägivallatu vastupanu meetodite teavitamine ühiskonnas;
• abi osutamine riigi põhiseadusliku korra kaitsmisel ja sisekorra tagamisel vastavalt seadustele;
• kaitseliitlaste sõjalise väljaõppe korraldamine ja osalemine reservväelaste täiendõppe läbiviimises;
• maakaitseväe reservüksuste loomine ja nende väljaõppe korraldamine;
• osalemine mobilisatsiooni ettevalmistamises;
• maakaitseväele ettenähtud varude hoidmine, valvamine ja kaitsmine;
• osalemine noorsoo isamaalises kasvatuses, spordi ja kehakultuuri arendamine ning naiskodanike kaasamine riigikaitse ülesannete täitmisele;
• osalemine loodus- ja muude õnnetuste ning suurte avariide tagajärgede kõrvaldamises;
• piirivalve julgestamine ja tugevdamine kriisiolukorras;
• teiste seadusega ettenähtud ülesannete täitmine.

Maakaitseväe (mobilisatsiooni käigus moodustatakse Kaitseliidu baasil maakaitsevägi) peamised ülesanded on:

• riigi territooriumi kaitsmine agressori vastu;
• koos kaitseväe üldotstarbeliste üksustega mereranna kaitse meredessantide vastu;
• riigi sisemise julgeoleku tagamise toetamine;
• mobilisatsioonis osalemine;
• strateegiliselt tähtsate objektide valvamine ja kaitsmine.

Maakaitseväe põhikoosseisu moodustab jalavägi.



Varrukaembleemi asukoht vormil

Kaitseliitlase tava- või välivormi varrukal asetseval, lisas toodud mõõtmetega kaheosalisel varrukaembleemil on alumisel osal tikitud Kaitseliidu kotka kujutis ning selle kohal ülaosas 5 mm kaugusel tikitud vastava maleva nimetus.

Varrukaembleem tikitakse vastavalt tava- või välivormi riidele.

Varrukaembleem asetseb paremal varrukal 70 mm kaugusel varrukaõmblusest või embleemi aluse olemasolul selle peal.


NÄIDIS (varrukaembleemi mõõtmed joonisel on antud millimeetrites)



Riigitunnuse asukoht vormil
Riigitunnust kannavad kaitseväelased vormidel ning selle eemaldamine on keelatud.
Välivormijakil ja talvise välivormi jopel (tehiskarusnahast kraega) kannavad kaitseväelased riigitunnust vasakul varrukal varrukatasku klapi kohal ilma vaheta, nii et riigitunnus jääks sümmetriliselt õlaõmbluse keskele.
Talvise välivormi jopel (fliiskraega) kannavad kaitseväelased riigitunnust vasakul varrukal varruktasku klapil sümmetriliselt keskel.