Jõgeva malev
Jõgevamaal asuv Kaitseliidu üksus
Jõgeva malev ühendab nii mehi kui naisi,
kes enne teevad ja siis räägivad.
kes enne teevad ja siis räägivad.
Juhtimine
„Minu eesmärk on jätkata Kaitseliidu Jõgeva maleva arendamist tasemele, kus maleva liikmetele oleks tagatud parimad võimalused oma teadmiste ja oskuste arendamiseks, mis võimaldab neil anda professionaalse panuse meie riigi kaitsevõime tugevdamisse“
Major
Kalle Kalme
Malevapealik
Alates aprill 2026
Major Kalle Kalme läbis ajateenistuse aastatel 1998-1999 Üksik-sidepataljonis, mille jooksul omandas allohvitseri ja reservohvitseri väljaõppe Kaitseväe lahingukoolis. Oma tegevväelase karjääri alustas ta Tartu Üksik- jalaväepataljoni staabi-ja tagalakompaniis rühmaülemana 1999 aasta novembrist, kus teenis kuni 2001 aastani. Enne õpingute alustamist Kaitseväe Ühendatud Õppeasutustes teenis ta 2 aastat üksik-sidepataljonis rühmaülemana. Peale õpinguid Kaitseväe Ühendatud Õppeasutustes aastatel 2003-2007 siirdus ta Lõuna kaitseringkonda, kus täitis rühmaülem-instruktori ametikohustusi Kuperjanovi Üksik-jalaväepataljonis. Kõrgema sõjakooli nooremstaabiohvitseride ja brigaadi staabiohvitseri kursused läbis major Kalme vastavalt aastatel 2014 ja 2020.
Kaitseliiduga liitus major Kalme 2009. aastal alustades teenistust Kaitseliidu Jõgeva malevas instruktorina, kus töötas kuni aastani 2021, sealhulgas ka väljaõppeülema ja staabiülemana. Alates 2021. aastast kuni tänaseni töötas major Kalle Kalme Kaitseliidu Viru malevas staabiülemana.
Varasemad malevapealikud
ants-august nurk
alates 1992
janno rosenberg
Mai 2002
mati kuusvere
Juuni 2011
tarmo laaniste
August 2016
tõnis metjer
Juuli 2021
Jõgeva maleva kujunemine
Jõgeva maakonda meie 1918.-1940. aastate iseseisvuse ajal polnud. Eesti NSV-s loodi Jõgeva maakond 1949.a., aga kaotati juba 1950.a. maarajoonide moodustamisega. 1963. aastaks kujunes Mustvee ja Jõgeva ning seejärel Jõgeva ja Põltsamaa rajoonide ühendamise järel välja nõukogudeaegne Jõgeva rajoon, mis 1990.a. nimetati ümber Jõgeva maakonnaks. Nii paikneb nüüdne Jõgevamaa endisaja Tartumaa põhjaosas, mille toonasest territooriumist kuuluvad endised Avinurme ja Lohusuu vallad praeguse Ida-Virumaa koosseisu. Nüüdse Jõgevamaa Põltsamaa ja Pajusi vallad ning Põltsamaa linn olid siis Viljandimaa alad.
KAITSELIIDU TAASTAMISE ALGUS.
Jõgevamaal oli Kaitseliidu taasmoodustumisel 4 kollet – Maarja (Maarja-Magdaleena), Põltsamaa, Puurmani ja Jõgeva. Esimesena tärkas Kaitseliidu taasloomise mõtte Maarjas. 31.juulil 1988 õnnistati sealsel kalmistul taastatud Maarja-Magdaleena kihelkonnast Vabadussõjas langenute mälestussammas, mille eestvedaja Tabivere k/n õiguskaitsekomisjoni esimees Rannar Kerge tuli koos siinse keskkooli lõpuklassi poiste, vendade Ago ja Ivo Vaidla, Kalev Raju ning Täpsi-nim. mehega 2 või 3 päeva hiljem taas mälestussamba juurde, et vaadata, kas saaks seal veel midagi kohendada, teisiti sättida.
Ühtäkki käis neist keegi välja mõtte taastada Kaitseliit ja otsustasid samas, et nad on esimesed uued kaitseliitlased. Hiljem jäi Täpsi asjast eemale, teised neli asusid aga muretsema ja korrastama omale relvi ja laskemoona ning vaatamata sellele, et ei peetud liikmete nimekirja ega nõupidamise protokolle, peeti end KL väikeüksuseks ja võimalusel endid kaitseliitlastena ka esitleti. Endi seast juhti ei valitud. Liidriks kujunes aga energiline R.Kerge, kes osales 1990.a. Kaitseliidu taastamise Järvakandi nõupidamisel ja sai sealt nüüd ka esimesed selged tegevusjuhised. Kõik neli on tänaseni kaitseliitlased, R.Kerge oli mitu aastat ka Jõgeva malevkonna pealik.
VÄLJAÕPPEST.
Novembris 1992 asuti koostama väljaõppeprogrammi ning määrati kompaniides ja rühmades kindlaks kaitseliitlased, keda saab kasutada nende üksuste väljaõppeinstruktoreina. Kogu esialgse väljaõppe temaatika põhialuseks võeti endi ohutuse ja üldjulgeoleku tagamine.
Alustati relvade õige käsitamisoskuse õpetamisega tagamaks iga malevlase enda, tema kaaslaste ja kaasinimeste ohutus. Ei saa jätta märkimata, et relvade käsitsemise oskus oli enamikel kaitseliitlastel kaduvväike. Teise põhiteemana oli pioneerõpe, just käitumine lõhkekehadega ja laskemoona kasutamisel. Asi oli eriti aktuaalne, sest maleval tuli tegelda sel perioodil Utsali pommitusala korrastamisega. Järgnesid üksikvõitleja ja väikeüksuse jalaväetaktika, meditsiiniõpe võimalike vigastuste esmaabi alal.
Palju õpiti topograafiat, õpiti praktikas orienteeruma maastikul, lugema kaarti jne., mille edukaks õpetajaks oli Lui Jaanson. Ei unustatud riviõpet. Esmaselt paraadide tarvis, aga ühtaegu ka kaitseliitlaste sõjaväelise rühi ja esinemisoskuse kujundamiseks.
Omalaadne oli 2002.a. Torma malevkonda Võtikvere jao loomine. Oli veebruar, kui maleva propagandapealik tegi ajateenistuses piirivalves kompanii veltveebliks olnud Torma valla konstaablile Andrus Väits`ale ettepaneku värvata Võtikverest nooremaid mehi abipolitseinikuks ja ühtlasi kaitseliitlasteks. Konstaablile mõte meeldis.
Nädala möödudes kutsus ta kapten Nurga väljavalitud meestega kohtuma. Samal kohtumisel andsid 9 meest avalduse Kaitseliitu astuda ja veel nädal hiljem läksid kõik baasväljaõppe kursusele.
Kolme kuuga värvati ja õpetati esmavajalikult välja uus jagu, kelle pealikuks määrati konstaabel ise. Andrus Väits oli mitu aastat Torma üksikkompanii pealik ja pooled tema toona värvatud mehed ka aktiivsed abipolitseinikud.
tähtsamad kuupäevad
- 1918Tallinna ja Harjumaa kaitseliidud olid 11. novembri 1918. aasta korralduse alusel koos ja allusid ühisele ülemale.
- 1918Tallinna ja Harjumaa kaitseliidud olid 11. novembri 1918. aasta korralduse alusel koos ja allusid ühisele ülemale.
- 1918Tallinna ja Harjumaa kaitseliidud olid 11. novembri 1918. aasta korralduse alusel koos ja allusid ühisele ülemale.
- 1918Tallinna ja Harjumaa kaitseliidud olid 11. novembri 1918. aasta korralduse alusel koos ja allusid ühisele ülemale.
- 1918Tallinna ja Harjumaa kaitseliidud olid 11. novembri 1918. aasta korralduse alusel koos ja allusid ühisele ülemale.
- 1918Tallinna ja Harjumaa kaitseliidud olid 11. novembri 1918. aasta korralduse alusel koos ja allusid ühisele ülemale.
- 1918Tallinna ja Harjumaa kaitseliidud olid 11. novembri 1918. aasta korralduse alusel koos ja allusid ühisele ülemale.
- 1918Tallinna ja Harjumaa kaitseliidud olid 11. novembri 1918. aasta korralduse alusel koos ja allusid ühisele ülemale.
Sümboolika
Kaitseliidu tunnusvärvi kollase (PMS 116 C) lipukanga kummagi külje keskel on Kaitseliidu Jõgeva maleva rinnamärk: must mantova-tüüpi rist, mida ümbritseb valge ääris. Kontuurid ja ristharude vahel olevad ristikheinalehed on kuldkollased. Kangast ääristavad narmad ja ehisnöörid on kuldkollased. Vardaehiseks on kuldne odaots, millesse on lõigatud Eesti riigivapi lõvid. Risti keskel on Eesti väikest riigivappi hoidev hõbehall Kaitseliidu kotkas. Lipukanga kõrguse ja pikkuse vahe on 7:8, suurus 105×120 cm.
Maleva lipp ja vapp
Jõgeva maleva lipp on traditsiooniline ning kasutusel ametlikel üritustel. Vappi kasutatakse erinevatel alusmaterjalidel, kus on vajadus rõhutada malevasse kuuluvust.
Vormidetailid
Maleva liikmete vormielementideks on embleemid, kraemärgid ja käepaelad, mis eristavad allüksusi ning kursusejärgseid pädevusi. Nende kaudu on võimalik tuvastada üksuse kuuluvus ning saavutatud väljaõppetasemed.
Väljaõpe
Maleva väljaõppe aluseks on põhimõte, et iga kaitseliitlane peab olema valmis tegutsema iseseisvalt ja meeskonnas
Maleva väljaõppe aluseks on põhimõte, et iga kaitseliitlane peab olema valmis tegutsema iseseisvalt ja meeskonnas
