Jõgeva malev
Jõgevamaal asuv Kaitseliidu üksus
Jõgeva malev ühendab nii mehi kui naisi,
kes enne teevad ja siis räägivad.
kes enne teevad ja siis räägivad.
Juhtimine
“Minu eesmärk on jätkata Kaitseliidu Jõgeva maleva arendamist veelgi tugevamaks. Iga vabatahtlik liige peab saama oma teadmisi ja oskusi järjepidevalt täiendada, et olla valmis meie riigi ning kogukonna jaoks. Koostöös kogukonnaga tugevdame meie valmisolekut ja loome ühtse ning tugeva kaitsevõime,“ ütles kapten Kaur Käämer malevapealiku kohustusi vastu võttes.
Kapten
Kaur Käämer
Malevapealiku ametis alates
Alates juuni 2025
Kapten Kaur Käämer läbis ajateenistuse Viru jalaväepataljonis, kust suundus edasi Kaitseväe Akadeemiasse, kus omandas sõjaväelise juhtimise hariduse õhuväe suunal. Suure osa oma teenistusest on kpt Käämer läbinud Õhuseiredivisjoni Laiuse radaripostil täites erinevaid ülesandeid. Tema viimaseks ametikohaks enne Kaitseväe Akadeemia magistriõpinguid oli Õhuväe staap, kus ta täitis nooremstaabiohvitseri ülesandeid.
Kpt Käämer on Jõgeva maleva kaitseliitlane 2016.aastast. Vabatahtlikuna on ta Kaitseliidus peamiselt panustanud noortejuhina täites Noorte Kotkaste Siimusti rühma rühmapealiku abi ülesandeid. Alates 30 juunist on kpt Käämer Jõgeva maleva pealiku ülesannetes
Varasemad malevapealikud
Kaur Käämer
Juuni 2025
Kaur Käämer
Juuni 2025
Kaur Käämer
Juuni 2025
Kaur Käämer
Juuni 2025
Kaur Käämer
Juuni 2025
Jõgeva maleva kujunemine
Jõgeva maakonda meie 1918.-1940. aastate iseseisvuse ajal polnud. Eesti NSV-s loodi Jõgeva maakond 1949.a., aga kaotati juba 1950.a. maarajoonide moodustamisega. 1963. aastaks kujunes Mustvee ja Jõgeva ning seejärel Jõgeva ja Põltsamaa rajoonide ühendamise järel välja nõukogudeaegne Jõgeva rajoon, mis 1990.a. nimetati ümber Jõgeva maakonnaks. Nii paikneb nüüdne Jõgevamaa endisaja Tartumaa põhjaosas, mille toonasest territooriumist kuuluvad endised Avinurme ja Lohusuu vallad praeguse Ida-Virumaa koosseisu. Nüüdse Jõgevamaa Põltsamaa ja Pajusi vallad ning Põltsamaa linn olid siis Viljandimaa alad.
KAITSELIIDU TAASTAMISE ALGUS.
Jõgevamaal oli Kaitseliidu taasmoodustumisel 4 kollet – Maarja (Maarja-Magdaleena), Põltsamaa, Puurmani ja Jõgeva. Esimesena tärkas Kaitseliidu taasloomise mõtte Maarjas. 31.juulil 1988 õnnistati sealsel kalmistul taastatud Maarja-Magdaleena kihelkonnast Vabadussõjas langenute mälestussammas, mille eestvedaja Tabivere k/n õiguskaitsekomisjoni esimees Rannar Kerge tuli koos siinse keskkooli lõpuklassi poiste, vendade Ago ja Ivo Vaidla, Kalev Raju ning Täpsi-nim. mehega 2 või 3 päeva hiljem taas mälestussamba juurde, et vaadata, kas saaks seal veel midagi kohendada, teisiti sättida.
Ühtäkki käis neist keegi välja mõtte taastada Kaitseliit ja otsustasid samas, et nad on esimesed uued kaitseliitlased. Hiljem jäi Täpsi asjast eemale, teised neli asusid aga muretsema ja korrastama omale relvi ja laskemoona ning vaatamata sellele, et ei peetud liikmete nimekirja ega nõupidamise protokolle, peeti end KL väikeüksuseks ja võimalusel endid kaitseliitlastena ka esitleti. Endi seast juhti ei valitud. Liidriks kujunes aga energiline R.Kerge, kes osales 1990.a. Kaitseliidu taastamise Järvakandi nõupidamisel ja sai sealt nüüd ka esimesed selged tegevusjuhised. Kõik neli on tänaseni kaitseliitlased, R.Kerge oli mitu aastat ka Jõgeva malevkonna pealik.
VÄLJAÕPPEST.
Novembris 1992 asuti koostama väljaõppeprogrammi ning määrati kompaniides ja rühmades kindlaks kaitseliitlased, keda saab kasutada nende üksuste väljaõppeinstruktoreina. Kogu esialgse väljaõppe temaatika põhialuseks võeti endi ohutuse ja üldjulgeoleku tagamine.
Alustati relvade õige käsitamisoskuse õpetamisega tagamaks iga malevlase enda, tema kaaslaste ja kaasinimeste ohutus. Ei saa jätta märkimata, et relvade käsitsemise oskus oli enamikel kaitseliitlastel kaduvväike. Teise põhiteemana oli pioneerõpe, just käitumine lõhkekehadega ja laskemoona kasutamisel. Asi oli eriti aktuaalne, sest maleval tuli tegelda sel perioodil Utsali pommitusala korrastamisega. Järgnesid üksikvõitleja ja väikeüksuse jalaväetaktika, meditsiiniõpe võimalike vigastuste esmaabi alal.
Palju õpiti topograafiat, õpiti praktikas orienteeruma maastikul, lugema kaarti jne., mille edukaks õpetajaks oli Lui Jaanson. Ei unustatud riviõpet. Esmaselt paraadide tarvis, aga ühtaegu ka kaitseliitlaste sõjaväelise rühi ja esinemisoskuse kujundamiseks.
Omalaadne oli 2002.a. Torma malevkonda Võtikvere jao loomine. Oli veebruar, kui maleva propagandapealik tegi ajateenistuses piirivalves kompanii veltveebliks olnud Torma valla konstaablile Andrus Väits`ale ettepaneku värvata Võtikverest nooremaid mehi abipolitseinikuks ja ühtlasi kaitseliitlasteks. Konstaablile mõte meeldis.
Nädala möödudes kutsus ta kapten Nurga väljavalitud meestega kohtuma. Samal kohtumisel andsid 9 meest avalduse Kaitseliitu astuda ja veel nädal hiljem läksid kõik baasväljaõppe kursusele.
Kolme kuuga värvati ja õpetati esmavajalikult välja uus jagu, kelle pealikuks määrati konstaabel ise. Andrus Väits oli mitu aastat Torma üksikkompanii pealik ja pooled tema toona värvatud mehed ka aktiivsed abipolitseinikud.
tähtsamad kuupäevad
- 1918Tallinna ja Harjumaa kaitseliidud olid 11. novembri 1918. aasta korralduse alusel koos ja allusid ühisele ülemale.
- 1918Tallinna ja Harjumaa kaitseliidud olid 11. novembri 1918. aasta korralduse alusel koos ja allusid ühisele ülemale.
- 1918Tallinna ja Harjumaa kaitseliidud olid 11. novembri 1918. aasta korralduse alusel koos ja allusid ühisele ülemale.
- 1918Tallinna ja Harjumaa kaitseliidud olid 11. novembri 1918. aasta korralduse alusel koos ja allusid ühisele ülemale.
- 1918Tallinna ja Harjumaa kaitseliidud olid 11. novembri 1918. aasta korralduse alusel koos ja allusid ühisele ülemale.
- 1918Tallinna ja Harjumaa kaitseliidud olid 11. novembri 1918. aasta korralduse alusel koos ja allusid ühisele ülemale.
- 1918Tallinna ja Harjumaa kaitseliidud olid 11. novembri 1918. aasta korralduse alusel koos ja allusid ühisele ülemale.
- 1918Tallinna ja Harjumaa kaitseliidud olid 11. novembri 1918. aasta korralduse alusel koos ja allusid ühisele ülemale.
Sümboolika
Kaitseliidu tunnusvärvi kollase (PMS 116 C) lipukanga kummagi külje keskel on Kaitseliidu Jõgeva maleva rinnamärk: must mantova-tüüpi rist, mida ümbritseb valge ääris. Kontuurid ja ristharude vahel olevad ristikheinalehed on kuldkollased. Kangast ääristavad narmad ja ehisnöörid on kuldkollased. Vardaehiseks on kuldne odaots, millesse on lõigatud Eesti riigivapi lõvid. Risti keskel on Eesti väikest riigivappi hoidev hõbehall Kaitseliidu kotkas. Lipukanga kõrguse ja pikkuse vahe on 7:8, suurus 105×120 cm.
Maleva lipp ja vapp
Jõgeva maleva lipp on traditsiooniline ning kasutusel ametlikel üritustel. Vappi kasutatakse erinevatel alusmaterjalidel, kus on vajadus rõhutada malevasse kuuluvust.
Kursusemärgid
Kursusemärkide kandmine tähistab kaitseliitlase professionaalset arengut ning oskuste taset. Märgid antakse välja näiteks järgmiste kursuste läbimisel:
Jõgeva malev ühendab nii mehi kui naisi,
kes enne teevad ja siis räägivad.
kes enne teevad ja siis räägivad.
- Kaitseliit on vabatahtlik riigikaitseorganisatsioon
- Kaitseliit on vabatahtlik riigikaitseorganisatsioon
- Kaitseliit on vabatahtlik riigikaitseorganisatsioon
- Kaitseliit on vabatahtlik riigikaitseorganisatsioon
Missiooniteadlikkus
lõpetamise
Missiooniteadlikkus
lõpetamise
Missiooniteadlikkus
lõpetamise
Missiooniteadlikkus
lõpetamise
Vormidetailid
Maleva liikmete vormielementideks on embleemid, kraemärgid ja käepaelad, mis eristavad allüksusi ning kursusejärgseid pädevusi. Nende kaudu on võimalik tuvastada üksuse kuuluvus ning saavutatud väljaõppetasemed.
Väljaõpe
Maleva väljaõppe aluseks on põhimõte, et iga kaitseliitlane peab olema valmis tegutsema iseseisvalt ja meeskonnas
Maleva väljaõppe aluseks on põhimõte, et iga kaitseliitlane peab olema valmis tegutsema iseseisvalt ja meeskonnas
